Staabiülemate ühendkomitee
| Joint Chiefs of Staff | |
.svg) Staabiülemate ühendkomitee märk | |
| Asutatud | 1942 |
|---|---|
| Eesmärk | Ameerika Ühendriikide kaitseministri ja presidendi nõustamine kaitseküsimustes |
| Asukoht | Pentagon, Virginia, Ameerika Ühendriigid |
| Liikmeid | 8 |
| Esimees | kindral Mark Milley (maavägi) |
| Aseesimees | admiral Christopher W. Grady (merevägi) |
| Emaorganisatsioon | Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium |
Staabiülemate ühendkomitee (inglise keeles Joint Chiefs of Staff (JCS)) on Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi kõrgematest juhtidest koosnev keha, mis annab sõjandusega seotud teemadel nõu Ameerika Ühendriikide presidendile, kaitseministrile, Sisejulgeolekunõukogule ja Riikliku Julgeoleku Nõukogule. Staabiülemate ühendkomitee koosseis on seadusega sätestatud, sinna kuuluvad esimees (lühend CJCS), aseesimees (VJCS) ning maaväe, merejalaväe, mereväe, õhuväe, kosmoseväe ja rahvuskaardi ülemad.[1][2] Väeliikide ülemad töötavad väljaspool staabiülemate ühendkomiteed oma ala ministrite (maa-, mere- ja õhuväeministri) all.[3][4][5][6]
Staabiülemate ühendkomitee eelkäija oli ühendjuhatus (Joint Board, 1903–1942). Ühendkommitee asutati seadusega National Security Act (1947).
Alates Goldwater–Nichols Acti vastuvõtmisest 1986. aastal ei ole staabiülemate ühendkomitee enam käsuliini osa. Käsuliin läheb presidendist sõjaväeni otse kaitseministri kaudu.[7] Sama aktiga loodi ka aseesimehe ametikoht ning esimehest sai kaitseministri, Sisejulgeolekunõukogu, Riikliku Julgeoleku Nõukogu ja presidendi põhiline nõunik kaitseküsimustes.[8]
Staabikomitee asub Pentagonis ning esimeest ja aseesimeest aitab personal kõigist kuuest väeliigist. Igapäevatööd haldab staabikomitee direktor.[9]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Staabiülemate komitee
- Venemaa relvajõudude kindralstaap
- Iisraeli relvajõudude kindralstaap
- Staabiülemate ühendkomitee (Lõuna-Korea)
- Staabiülemate ühendkomitee (India)
- Staap
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Gillespie, Robert M. The Joint Chiefs of Staff and the Escalation of the Vietnam Conflict, 1964–1965. Masters Thesis, Clemson University, 1994.
- Joint Chiefs of Staff. Organizational Development of the Joint Chiefs of Staff, 1942–1987. Joint Secretariat, Joint Chiefs of Staff, 1988.
- Jordan, Jonathan W., American Warlords: How Roosevelt's High Command Led America to Victory in World War II (NAL/Caliber 2015).
- McMaster, H. R. Dereliction of Duty: Lyndon Johnson, Robert McNamara, the Joint Chiefs of Staff, and the Lies That Led to Vietnam. New York: Harper Collins, 1997.
- Perry, Mark. Four Stars: The Inside Story of the Forty-Year Battle Between the Joint Chiefs of Staff and America's Civilian Leaders. New York: Houghton Mifflin, 1989, ISBN 0-395-42923-4.
- Rearden, Steven L. History of the Office of the Secretary of Defense. Two vols. Washington, D.C.: Historical Office, Office of the Secretary of Defense, 1984.
- Schnabel, James F. History of the Joint Chiefs of Staff: The Joint Chiefs of Staff and National Policy 1945–1947. Volume I. Washington, D.C.: Joint History Office, The Joint Staff, 1996.
- Taylor, Maxwell D. The Uncertain Trumpet. New York: Harper & Row, 1959.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Joint Action of the Army and the Navy (1935 Joint Board publication)
- Joint Chiefs of Staff Internet Archive'is